Õnnitlege mind mu ebaõnne puhul, palun!

Täna ei olnud minu päev. Olgugi et algus oli liiga hea. Geograafia õpetaja rääkis täiega segast juttu. Läksime pärast teist tundi tema klassi matemaatikasse, helve küsib: ''kas teil oli söömine ära juba vä?'' hahahahhaahahahahahh jah, me juba enne esimest käisime ära! Pärast küsis veel paar imelikku küsimust. Ilmselt kukkus kooli tulles.
Matemaatika ajal oli vaikne hetk, kuulan-eesti hümn. Henna: keegi laulab hümni! Järsku olime kahekesi laua taga püsti. Sama kiirelt istusime maha kah, sest Erika vaatas oma lasersilmadega. (ma kujutan ette et tal on lasersilmad, sest see näeks nii naljakas välja :D)
SUL ON LAHE HÄRILIK!
Ma olen ikka veel haigusest mõjutatud ja ma ei suuda midagi süüa, sest kõik on nii maitsetu.
Mul oli täna liiga palju vastikuid hetki ühe päeva kohta.
Üks ebaõnnestumine oli see, et ma sain kunstis jõle hea rühma. kaspar, janus, tanel - mida veel tahta. Rahunesin siis maha, sest ma arvasin, et mul on päris normaalne idee. Muidugi olin ma ainuke, kes kodus oli midagi mõelnud sellest isuäratavast installatsioonist. Kandsime siis õpetajale ette ja õpetaja vaatab suurte silmadega otsa: noh ja mis sealt teile tähtis on? WTF? ÜKSKÕIK millise teema võis võtta, mitte seda mis tähtis on. Tunni lõpuni olin ma ilmselgelt mases, sest kunsti õpetaja suudab mind igal aastal mõne töö pärast kunsti vihkama panna. AITÄH. Sain kunstis esimese nelja, mu maailm oli raudselt liiga lapsik tema jaoks, kuigi see on ju minu maailm. Ja kui ma polnud tema arust liiga hästi joonistanud siis joonistamist ei saa hinnata, sest küik klassist ei peagi kunstnikud olema. Peaasi, et mu töö oli tehtud õigeaegselt.

Teine ebaõnnestumine oli see, et ma tantsimise ajal murdusin kõigi nähes(klassis on mul sellest täiega suva). Mul tuli see köhahoog, mille ajal ma olen endast väljas, ilmselt need viis tabletti mida ma võtan kolm korda päevas (pluss vajaduse korral veel mõned) ei aita. Jooksin kaks korda minema. Istusin 15 minutit koridoris ja riietusruumis. Lõualuu hakkas valutama ja pisarad jooksid. Tegin korraliku näo ette ja läksin ütlesin et ma lähen ära sest mu telefon ja kampsun olid nkn saalis. ''Tahad ära minna jah?'' ''jah'' ''Okei, mine köhi!'' :D :D kõik naeravad ''või noh ma ei mõelnud nii .. mine ravi ennast, saa terveks!'' ma ju hoiatasin teda, et ma olen haige :D Tantsisin endast haiguse välja japjap. Teinekordki!
siin ma nüüd siis olen, siiani valusa lõualuuga..
.. ja naeran seda, et ma ei saanud matemaatikas köhida kuna ma oleks siis naerma hakanud, ja seda traktorit, mis eesti keele klassi akna taga sõitis. Lõpuks ma ei saanud enam sinna poole vaadata sest ma oleks siis kõva häälega naerma hakanud.

Ah ja see kaa veel, et ma pean seda vastikut inglise keele testi tegema. Ma nii väga tahtsin seda ju teha.

Avastasin päeva ajal, et mu telefoni roheline ja punane nupp ei tööta :s Tegelt seda, et punane ei tööta avastasin ma juba ammu. Kõne kinni saan veel nii panna, et lükkan klapi kinni ja vastu võtan ma ka nkn nii, et lükkan klapi lahti, aga ma ei saa helistada! Ühe nipiga saab tegelikult, aga see võtab hullult kaua aega. Ja minu telefonis ei saa nii, et valin numbri ja siis võtan mingi valikute alt et helista. Mul on nii raske elu :D